(#) lottta '

Ma näen aga ei vaata. Ma lepin aga ei kaota. Ei mõtle Sinule, kui silmad sulen, ometi unenäos Su juurde tulen. Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne aga kõike märkan. Reegleid järgides neid purustan. Kõike mäletan, vahel iseennast unustan. Olen tugev, kuid vajan Sind. Olen tuvi, vahel sinilind. Kallistan aga ei puutu. Olen muutlik, kuid ei muutu. Joostes seisan paigal. Naeratades pisaraid peidan. Olen kerge aga rõhun. Tahan luua aga lõhun. Olen eksinud, kuid Su leian. Lasen minna aga südames hoian... Olen suur aga ometi väike. Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike. Olen vaikne aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu varju...ütlen hüvasti, kuid ei lähe. Olen liiga palju aga ikka veel vähe... Olen harjumus millega Sa iial ei harju. Mul on valus aga ma ei karju. Ei ole ma igavik- olen vaid hetk. Ei ole sihtpunkt- olen Su retk. Olen päev, mil säravad tähed. Saadan Su ära, kuid ei taha, et lähed. Ma andestan, kuid ei unusta, ma haavan, kuid ei purusta. Tahan teada, kuid ei küsi. Olen vaid hetk, mis ei püsi.

Mulle pole vaja tuua taevast tähti ja kuud, et ma oleksin õnnelik, kuna ma olen ka ilma selleta seda. Mulle pole vaja uusi tuttavaid, sest mulle piisab ka oma sõbrannadest. Mulle pole vaja nuga südamesse lüüa, et ma sureksin, sest seda ma ei tee – ma ei tunne oma südant enam. Mulle pole vaja valetada , kuna ma näen, kui sa seda teed. Mulle pole vaja teeselda armastust, mida tegelikult ei ole, kuna ma saan aru , kui sa seda teed. Mulle pole vaja tekitada lootust südamesse, kuna see lõppeb igakord samamoodi – haiget saamisega. Ma olen õnnelik, ma olen õnnetu – olen nagu olen, kuid siiski tean, et suudan alati edasi minna.

Sa ei saa mitte kunagi teadma seda,kui palju sa mulle tegelikult tähendasid, seda kui palju ma sind tegelikult armastasin,kui palju ma olin sinu nimel, kõigeks valmis tegema,kui palju ma sind ihkasin,kui palju ma sind vajasin,kui palju sa mind muutsid,kui palju sa mulle meeldisid,sest sind ei huvita see enam,ja käies sinuga ei tulnud ma isegi sellepeale,et Sinuga sellest rääkida.Alles hiljem avastatakse selline asi.Siis kui see väga oluline tükk sinust on puudu,alles siis sa avastad,kui palju sa teda tegelikult vajad,ja meeldigu see sulle nüüd või mitte,Sa tead et sa ei saa teda enam kunagi tagasi.Olgugi et mõistus ütleb Sulle,unusta ta ära,ta ei ole Sind väärt,Sa leiad omale peagi kellegi kes on kindlasti temast palju palju parem,kui tegelikult Sa enda sisimas sügaval tead et mitte keegi ei suudaks teda asendada,mitte et oleks keegi temast parem,lihtsalt,Ta oli sinu jaoks eriline ja uskuge,seda ei ole nii kerge unustada.Ka peale mitmeid kuid sa mõtled,kui hea teil koos oli ja kui eriline ta sel ajal sinu jaoks oli.

(#) lottta '

Tuesday, November 22

No comments:

Post a Comment